Skip to content

Meie teine projekt sündis eelkõige murest teadus- ja loodushariduse ebapopulaarsuse pärast. Mitmed Euroopas läbi viidud uuringud näitavad, et järjest vähem noori asub ülikooli loodusteadusi õppima. Samuti on murettekitav, et kuigi noored väidavad, et teadus kui selline on „huvitav”, ei pea nad loodusainete ja matemaatika õppimist koolis kuigi meeldivaks.

Projekti kirjutades leidsime, et STEM-haridus (S-science, T-technology, E-engineering, M-math) on ehk see valdkond, mis võib olukorda muuta. Projekti kaasatud partnerkoolid hakkavad otsima võimalusi, et integreeritud STEM-tegevusi oma õppetöösse lülitada.

Projekti põhieesmärk on muuta loodusainete (bioloogia, geograafia, füüsika, keemia, loodusõpetus) ja matemaatika õppimine õpilaste jaoks olulisemaks, meeldivamaks ning huvitavamaks.

Projekti põhitegevusted keskenduvad järgmistele eesmärkidele:

  • töötada välja STEM-hariduse põhialused;
  • parandada õpilaste teaduslikku kirjaoskust (tekstide mõistmine, info kasutamise oskus jne.;
  • parandada õpilaste suhtumist STEM-ainetesse ja sellega seotud karjäärivalikutesse;
  • toetada nö 21. sajandi oskuste arendamist (kriitiline mõtlemine, efektiivne probleemide lahendamine, koostööoskused, kohanemisvõime ja tööks vajalikud oskused, initsiatiiv, kutsevalikud, suuline j kirjalik kommunikatsioon, info hindamine ning analüüs, uudishimu ja kujutlusvõime);
  • kaasata tütarlapsi STEM-õppesse ning julgustada nende valikuid;
  • tekitada õpilastes huvi eluslooduse, ökoloogia ja looduskaitse teemade vastu;
  • tutvustada õpilastele teaduse olemust: mis teadus on ja kuidas teadlased töötavad;
  • õpetada uurimuslikku lähenemist loodusainetes (uurimistööd ja info töötlemine);
  • viia teadusõpe klassist välja (õuesõpe, muuseumide ja õpitubade külastamine).

Projekti tegevused annavad õpilastele suurepärase võimaluse tundma õppida, mida tähendab olla teadlane. Lapsed saavad „käed külge” õppe käigus kogeda elusooduse praktilist uurimist (vaatlused, mõõtmised, järeldused), tundma õppida ökosüsteemi toimimise aluseid ja osaleda keskkonnaprobleemidega tegelemises.

Õppereiside käigus partnerriikidesse (Bulgaaria, Türgi, Sloveenia, Portugal) plaanime külastada muuseume, loomaaedu, vee-elustiku kaitsealasid ja -parke, läbi viia vaatlusõpet koobastes, osaleda linnuvaatluse tunnis ning teha palju muud põnevat.

Lisaks eluslooduse uurimisele saavad meie õpilased end proovile panna robootikas ning leiutamises. Iga õppereisi üheks osaks on „science fair” - teaduslaat, kus kõikide partnerkoolide õpilased esitlevad kodukoolis valmistatud põnevaid projekte, olgu nendeks interaktiivne seedesüsteem või lausa purskav vulkaan.

Tütarlaste jaoks on projekti loodud teematsükkel LED-ehted ja LED-moelooming. Usume, et meie neiud suudavad oma suurepäraste ideedega särada.

Projekti töö on üles ehitatud õpilas- ja probleemikesksele õppele, kasutatakse multi- ja interdistsiplinaarset lähenemist ning õpetamisvõtteid.


12. detsembril tähistasime koolis rahvusvahelist sallivuspäeva (16.11), mis on ühtlasi ka ÜRO teemapäev. Päeva eesmärgiks on parandada inimeste heaolu ja julgustada sallivust, austust ja dialoogi eri kultuuride, inimeste ja organisatsioonide vahel.

Meie kooli sallivuspäeva eesmärgiks oli teadvustada hooliva, sõbraliku, salliva, kaasava ja positiivsema koolikeskkonna tähtsust – parima hariduse saab koolis, kus on nii õpilastel, kui ka õpetajatel hea olla ning on sõbralik meeleolu. Tolerantne koolikeskkond ja õpilaste enda aktiivne osavõtt selle loomisel muudab hariduse omandamise palju nauditavamaks.

Sellel õppeaastal liitus 6.klass Eesti Noorsootöö Keskuse programmiga „Hooliv klass”. Selle programmi raames õpiti kogu klassiga meeskonnatöö oskusi kujundavaid tegevusi.

Teisipäeval oligi kogu klassil võimalus teemakohaste mängude õpitoas oma teadmisi ja oskusi edasi anda 1.-9. klassile. Mängiti meeskonnamänge, nagu õhupallimäng, toolide mäng, sipelgapesa jne. 3. klass valmistas rühmatööna toredad „Hoolivuse puu”plakatid, mida võib näha II korruse koridoris. I korruse fuajees on suur paberstend, kuhu kõik klassid ja ka õpetajad kirjutasid kaaslastele häid sõnu, soove ning sõbralikke sõnumeid.

12. klass vaatas geograafia tunnis MTÜ Mondo rände- ja pagulasteemalisi dokumentaalfilme „Üle mere” (Norra 2015) ja „Tundmatu territoorium” (Šveits 2013). Kuidas suurendada ühiskonnas kooseksisteerimist, sallivust ja hoolivust? Neid küsimusi arutlesid abituriendid essees.

Meie, UNESCO ühendkooli teemapäevade projekti tegevusi toetab ja rahastab MTÜ Mondo, Välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabi ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Aitäh toetajatele! Suured tänusõnad 6. klassile, nende klassijuhatajatele ja ka kogu kooliperele teemapäeva eduka läbiviimise eest.
Jaapani vanasõna ütleb: "Üks lahke sõna võib anda soojust kolmeks talvekuuks".

Projekti töörühma nimel õp. Ingrid Laur

IMG_0100

Käesoleval õppeaastal osaleb 6. klass „Hooliva klassi” programmis. See viiakse ellu Eesti Noorsootöö Keskuse ja Haridus- ja Teadusministeeriumi toel. Programmi eesmärgiks on õpetada oskusi ja pakkuda kogemusi, mis aitavad kujundada klassist hooliva meeskonna. On pigem reegel kui erand, et teatud kooliastmed on noortele keerulisemad kui teised, esitades väljakutseid, mis on seotud kuulumistunde, suhete loomise ja hoidmisega. See kõik on aga ühe klassi toimimiseks määrava tähtsusega.
Programmi on kaasatud kõik aineõpetajad, kes õpetavad 6. klassis. Õpetajatele toimus eraldi koolitus 30. oktoobril Tartu Herbert Masingu Koolis.
30. november – 1. detsember osales 6. klass Kloogarannas koolitusel. Kaks koolituspäeva möödusid linnulennul, sest need olid täis erinevaid meeskonnatöö oskusi kujundavaid tegevusi.

Järgnevalt õpilaste muljed kahepäevasest koolitusest:
„Mulle meeldisid katsed, eriti see, kus pidi teisi üle nööride aitama.”
„Mulle meeldis luurekat mängida”
„Oli tore ja lõbus.”
„Oli väga tore, aga oleks võinud kauem kesta.”
„Väga toredad juhendajad.”
„Mängud olid lahedad.”
„Klass on nüüd palju hoolivam.”
„Seal ei hakanud kordagi igav.”
„Väga hea söök oli.”
„Väga põnevad katsed.”
„Sain teiste kohta rohkem teada.”
„Mulle meeldis, kui mind kinnisilmi juhatati pimedas metsas.”
„Mulle meeldis sipelgamäng.”
„Võiks veel selliseid laagreid olla.”
„Mulle meeldis see, kuidas Hele ja Pille (koolitajad) märkasid kõiki hoolivusega seotud detaile.”

Järgnevalt saavad 6. klassi õpilased oma teadmisi rakendada juba 12. detsembril, andes oma teadmisi edasi ülejäänud kooliperele, korraldades hoolivuse õpitubasid.

Maiki Hint ja 6. klassi õpilased

 

Meie kool on liitunud Lastekaitse Liidu programmiga „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“. Programm on mõeldud sõbraliku ning kaaslasi toetava ja tunnustava õhkkonna kujundamiseks.

„Kiusamisest vabaks!“ metoodika tugineb neljale põhiväärtusele - sallivus, austus, hoolivus ja julgus. Programmi keskne kuju tegevustes ja materjalidel on metoodika sümbol Sõber Karu, kes on paljudele lastele tuttav juba lasteaia ajast. Metoodika abil luuakse lastegruppides kiusamist ennetav käitumiskultuur, milles suhtutakse üksteisesse sallivalt ja austavalt, kus hoolitakse ning vajadusel sekkutakse ja kaitstakse kaaslast.

Programmil on kolm peamist sihtrühma: lapsed, vanemad ja õpetajad. Kõiki osalisi innustatakse abivajajat märkama, kaaslast toetama ning julgustatakse neid oma oma arvamusi ja soove sõnastama.

„Kiusamisest vabaks!“ põhimõtetest lähtuvate tegevuste läbiviimiseks on igal metoodikat kasutaval klassil selleks vajalikud vahendid ja õpetajad on läbinud koolituse.

Eestis juhib „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ programmi MTÜ Lastekaitse Liit 2010. aastast. Esimesed koolid liitusid Eestis programmiga 2013. aastal.
Programmi toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Loe programmi kohta kodulehelt http://kiusamisestvabaks.ee/, seal leidub huvitavat nii õpetajale, lapsevanemale kui lapsele.

Programmi kulgemist saab jälgida ka Facebooki leheküljel: https://www.facebook.com/kiusamisestvabaks

Kuna kiusamisega tuleb tegeleda kõigis kollektiivides alates
lasteaiaealistega kuni täiskasvanuteni välja, siis on oluline selle
ennetamisega võimalikult varakult alustada.
Meie kooli 4 algklassiõpetajat: Eve Tammeorg, Ave Otterklau, Kati Kirikal
ja Satre Sarap osalesid Lastekaitseliidu poolt pakutud
programmi:"Kiusamisest vaba lasteaed ja kool" kahepäevasel koolitusel.
Programm õpetab kollektiivis ühist keelt leidma,sallivust üles näitama,
probleemide puhul keskenduma lahenduste leidmisele, mitte süüdlase
otsimisele. Meil on kindlasti plaanis hakata programmi meetodite järgi
erinevates ainetundides ja üritustel tegelema oluliste väärtuste
selgitamise ning kinnistamisega, et ühine õppimine pakuks rohkem rõõmu ja
turvatunnet.

Katre Sarap