Category: Põnevad tunnid

Eesti Korvpalliliit alustas juba 2015 aastal projektiga „100 Kooli“, mille raames viidi läbi korvpalli näidistunde algklassilastele sajas Eesti koolis ligi 8300 lapsele, korraldati õpetajate koolitus ning kingiti koolidele korvpallivarustust. Kümnete laste liitumine korvpallitreeningutega ja hea tagasiside andis julgust ka 2017. aasta talvel uue hooga koole külastama hakata ning seda põhjalikumalt kui eelmisel aastal. Eelmisel neljapäeval jõudiski järg meie koolini ning meid külastas Eesti Korvpalliliit, kes viis läbi näidistunni 1.- 4. klassidele.

Näidistund oli mõeldud kõigile esimese õppeastme (1.-3. klass) lastele ning seal tehti erinevaid korvpalliharjutusi ja mänge. Meie koolist sai osa võtta ka 4. klass. Koolile anti üle korvpallivarustus (särgid, pallid) ning lastele jagati informatsiooni läheduses asuvate korvpalliklubide kohta, et pakkuda treeningvõimalusi. Lastel oli huvitav ning soovijad on kindlasti tee korvpallitrenni juba leidnud.

Tekst: Kristjan Kallavus
Fotod: Dairi Pärn

21.märtsil külastas 4.klass Eesti Rahva Muuseumi. Kuna on Eesti Vabariigi 100. juubeliaasta ning meie kool osaleb projektis “Welcome to my Family”, oli meiegi eesmärgiks tutvuda eestlaste ja teiste soome-ugrilaste kommete, traditsioonide, tööriistade, rahvariiete ning ehetega. Väga sõbraliku ja asjaliku giidi – muuseumipedagoogi Diana juhendamisel tutvusime näitusega „Rahvarõivas on norm igal aastaajal” ning valmistasime igaüks endale voolimismassist preesi, mille kaunistasime litrite ja pärlitega. Edasi viis meie tee soome-ugri rahvaste elu-oluga tutvuma. Oli tore üllatus, sest meie ekskursiooni juhtis udmurdi rahvusest giid Natalja, kes tutvustas õpilastele meie sugulasrahvaste tegemisi, pulmakombeid ning mitmeid udmurdikeelseid sõnu ja mänge. Päev ERM-is oli huvitav ning möödus kiiresti.
Enne kojusõitu külastasime veel Tagurpidi maja.
Juba mitu korda on meil ekskursioonidel ja õppekäikudel kaasas olnud lapsevanem Veikko Vulf.
Suur tänu talle abi eest!
Õp. Urve Koolman

100 kaunimat eestikeelset sõna jõudsid kooli fuajee seintele eesti keele õpetajate initsiatiivil.
Kõik klassid tegid eelnevalt oma valiku.
Loe lähemalt emakeelepäevast algklassides:

Täna kuulas noorem koolipere lugusid raamatute kirjutamisest, piltide loomisest ja poisist, tüdrukust ning hiirest. Tuli välja, et loomeinimesi innustab enim meid ümbritsev maailm -mida kodusem ja lähedasem, seda parem. Võib julgelt öelda, et Kadride elutunnetus on väga sarnane ja looduslähedane ja nad on inspireerinud ja täiendanud teineteist suurepäraselt.
Kevadel teeme klassides ühiseid ettelugemisi, et õpilased saaksid osa Mardi ja Siimu põnevatest seiklustest.
Praegu on kõik raamatud juba välja laenutatud ja osa lapsi järjekorda pandud.
VARSTI AVAME 1. KORRUSEL KUNSTINÄITUSE KADRI ILVESE PILTIDEST ja saame koos otsida üles raamatuid, kuhu on nad oma kodu leidnud.
Aitäh armsad Kadri Lepp ja Kadri Ilves !
Tekst A.Toome raamatukogust

5.klass käis 9.märtsil Viljandis õppereisil. Külastasime Ugala teatrit, kus meile korraldati töötuba ja vaatasime teatrietendust.
Enne etendust tutvusime näitleja tööga. Meile tutvustas seda põnevat ametit Klaudia Tiitsmaa. Ta rääkis meile, mida teevad näitlejad proovides peale näidendi harjutamise. See oli väga põnev, sest me saime teada, et näitleja peab laval nägema kõiki laval viibijaid ning tal peab olema suur fantaasia. Fantaasia tähtsust saime tunda ühes mängus, mida Klaudia Tiitsmaa meile õpetas. Pidime teki pähe tõmbama ja ütlema häält moonutades ühe väga naljaka ja ebaloogilise lause, näiteks „roheline lammas lendas üle poe”. See oli väga põnev ja tore mäng, sest kõik said leiutada naljakaid lauseid ja kujutada ennast näitlejana.
Pärast töötuba algas teatrietendus „Vai-vai vaene Vargamäe”.
Näidendil oli kaks vaatust. Esinesid kõigile tuntud näitlejad: Rait Õunapuu, Tarvo Vridolin, Kata-Riina Luide, Adeele Sepp, Ringo Ramul, Andres Tabun ja Vilma Luik
Näidend on lavastatud A.H. Tammsaare raamatu „Tõde ja õigus" I osa järgi. Näitlejad tegid head tööd. Oli nalja, naeru ja kurbustki. Kõige tähtsam on armastus. Saime aimu, kuidas meie esivanemad pidid hommikust õhtuni vaeva nägema, et pere saaks toidetud ja kuidas tuleb õnne hoida, et ta kaduma ei läheks.
Etendus meeldis kõigile väga.
Kojusõidul külastasime veel Võrtsjärve ääres asuvat Järvemuuseumi. See oli lahe koht, sest seal elasid erinevates akvaariumites kalad. Meile meeldis üks valge säga, kes oli ühest silmast pime. Kuna ta erines oma liigikaaslastest valge värvuse poolest, rünnati teda pidevalt ja tema vastas samaga. Nii ta oma silmast ilma jäigi. Seal elas ka kollase-pruunikirju kilpkonn. Väga erilised olid paariaastased angerjad. Kui neile süüa antakse, tulevad nad hulgakesti mudast välja ja mõjuvad nagu õudusfilmis. Kui aga 30-aastase angerja akvaariumis tuli ära kustutatakse, hakkab ta ülespoole ujuma. Mõned kalad magasid – lihtsalt vahtisid klaasi.
Osad akvaariumid olid põrandasse ehitatud ja klaasiga kaetud, nii et seal sai peal kõndida. Seal olid suured sägad, amuurid, tuurad. Saime teada, millised kalad Eesti veekogudes elavad.Sandra-

Sandra-Valeria, Kertu ja Liisa 5.klassist