10. - 13. septembrini sai Tartu Loodusmajas vaadata seenenäitust ning osaleda töötundides. Loodusmaja saalis oli imetlemiseks ja tutvumiseks väljas valik meie metsade, niitude, parkide ja lodude seentest. Pargialal oli lihtne “kännunäitus” 6 seeneliigiga.Nagu kooli jõudis näituse info, otsustasime kohe osaleda. Päeva ja aega oli raske valida, kuna soovijaid oli palju, koguni üle terve vabariigi. Siiski õnnestus leida neljapäeva, 12. septembri lõunaks sobiv aeg. Siinkohal tänu projektijuhile Anneli Ehlvestile, kes oli ka meie giidiks ning kooli huvijuhile Grete Hantsonile, kes oli lastegrupi saatjaks. Õpilastel oli võimalus täita eakohaseid töölehti, osaleda väikese seenelabori töös ning vaadata seeneteemalist õppefilmi „ Operaator Kõps seeneriigis”. Juba 1964. a. valminud huvitav ja õpetlik animafilm on 2006. a. digitaalselt taastatud. Lapsed vaatasid filmi suure huviga. Oli ka võimalus teha hulgaliselt fotosid, et seenenimetused ja -omadused paremini meelde jääksid. Kõige rohkem elevust põhjustasid mürgised seened, eriliselt lõhnavad seened ning seente uurimine luupide ja mikroskoopidega. Seenenäituse eksponaatidest ilmub ka virtuaalne näitus Tartu Loodusmaja kodulehel ja Facebooki lehel. Õppekäik oli huvitav ja õpetlik.
22.mail oli 8. ja 9. klasside õpilastel suurepärane võimalus osaleda Tartu Ülikooli teaduskooli uurimislabori eksperimendiprogrammis „Pesupähkel”. Õpilased tegid põnevaid katseid ning otsisid lahendusi keemia, füüsika ja bioloogia loodusteaduslikele probleemidele.
3,5 tunnise praktikumi jooksul saadi teada, et pesupesemispähklid kasvavad Nepaali looduses ning neid on müüa ka meie poodides. Uurimistöö legendi järgi oli vaja testida pesupähkli jahuproove. Kontrollida nendest valmistatud geeli ja selle pesupesemise tõhusust ning nahasõbralikkust, seejärel võrrelda tulemusi sünteetilise pesuvahendiga. Õpilased, uurijad-laborandid, hakkasid tööle kaasaegses laboris. Neid juhendasid sõbralikud üliõpilased.
Praktikumi esimeses osas uuriti mikroskoobiga ja kirjeldati pesupähklijahu proove, määrati lahuste pH ja saadud tulemuste põhjal sõnastati järeldused.
Teises osas määrati vee pindpinevust. Selleks tuli ise valmistada kangkaal ja mõõtmisrõngas. Seejärel määrati kraanivee, sünteetilise pesuvahendi ja pesupähkli geeli lahuste pindpinevus. Mõõtmistulemuste põhjal valmis arvutis protokoll. Õpilased hindasid sünteetilise ja loodusliku pesuvahendi erinevaid omadusi ja leidsid lahenduse alguses püstitatud probleemile. Õppepäev lõppes viktoriini, parimate tunnustamise ja ühispildiga. Õpilaste tagasiside põhjal meeldisid neile kõik katsed ja sõbralik keskkond. Lahkusime laborist hea tujuga. Õppepäev Chemicumis andis juurde uusi teadmisi ja oskusi ning labori- ja koostöö kogemusi.
Suur tänu korraldajatele. Info: https://uurimislabor.teaduskool.ut.ee/et Õpetaja Ingrid Laur Fotod Jaanus Uibu
17. ja 18. mail käis 6. klass koos klassijuhataja ja loodusõpetuse õpetajaga Narvas ekskursioonil. Tee peal külastasime kõigepealt Kuremäe kloostrit. Kloostriaias ringi jalutades saime näha kloostrielanike elu-olu, imetlesime lilleõites kaunist tulbimerd ning kustutasime janu kloostri „püha allika” veega, mis on tuntud oma tervendava vee poolest. Edasi vaatasime Ontika pankrannikul 30 meetrist Eesti kui ka Baltimaade kõrgeimat Valaste juga, kus laskusime mööda trepistikku ja laudteid pidi otse mereranda. Narva jõudes kinnitasime kõigepealt keha ja siis suundusime Narva kindlusesse. Saime teada, et kindluse kõrgeim punkt on Pika Hermanni torn oma 51 meetriga. Edasi läksime koos giidiga ringkäigule praegu tühjana seisvasse Kreenholmi manufaktuuri tööstuskompleksi territooriumile. Seal olles põikasime sisse ka ühte vanasse ketrustehase hoonesse, et tajuda seal kogu seda kunagist töö mastaapsust. Õhtul ööbimiskohas külastasime Narva- Jõesuu Nooruse SPA-d. Järgmisel hommikul võtsime suuna juba tagasi kodu poole. Teel olles ronisime Iisaku mäel 25 meetri kõrgusele Iisaku vaatetorni, kus imetlesime kauneid loodusvaateid. Käisime vaatamas ka Järuska ainulaadset puidust katusega silda terves Eestis, kus tutvusime sillal oleva loodusfotode näitusega ning Rannapungerja tuletorniga, kust nautisime vaateplatvormilt kauneid vaateid Peipsi järvele ning rannamaastikule. Oli põnev ja uusi teadmisi ning muljeid täis nädalalõpp!
Teisipäeval, 26. märtsil külastasid 6.klassi õpilased Tartu Ülikooli Akadeemilist spordiklubi. Ekskursiooni spordihoones viis läbi kehalise kasvatuse õpetaja Ketlyn Päästel. Õpilastel avanes võimalus külastada hiljuti valminud pallisaale ning kehakultuuri teaduskonna uut õppehoonet, mis on ühenduses spordihoonega. Lapsed said esimese peatusena istuda uhiuutel tribüünidel ja jälgida Tartu Ülikooli korvpallimeeskonna treeningut. Sellele järgnes aktiivne tegevustik akrobaatikasaalis, kus prooviti kokku panna bodypump-kange, hoida tasakaalu bosupallidel ning mängida suurte kummipallidega. Seejärel suunduti poksisaali, kus sai ennast poksikottide peal välja elada ning poksiringis isegi natukene kahevõitlust proovida. Lauatennisesaalis said lapsed katsetada massaažirulle ja vaadata spordihoone lauatennise varustust. Viimane võistluslik moment peeti kergejõustikuhallis, kus sai mõõtu võtta 30 meetri jooksus elektroonilise ajavõtuga. Lapsed jäid sportliku ringkäiguga väga rahule ja said pisiku sisse tulla siia treeningutele. Edasi sõitsime Eesti Maaülikooli Märja veisekasvatuse katsefarmi. Meid võttis vastu suur laudatäis lehmi. Kohe sisenedes lõi ninna ebameeldiv lõhn. Mõni laps tõmbas kohe salli oma nina katteks. See on ju loomulik pole harjutud sellise aroomi sees olema. Saime teada, et katsefarmi peamiseks eesmärgiks on tegutsemine katsete- ning praktikabaasina Eesti Maaülikooli teadlaste ja veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse üliõpilaste tarbeks ning samal ajal tegeletakse ka piimatootmisega. Meile tutvustati lehmade eluolu ja näidati, kuidas tänapäeval on kõik mehhaniseeritud. Tutvusime ka lüpsiroboti töö põhimõttega. Nägime oma silmaga, kuidas lehmad teadsid täpselt, kuhu nad peavad minema ja kuidas peavad seisma, et robot saaks nad puhtaks pesta ning lüpsimasinat nisade külge asetada. Loom saab ise valida, millal ta robotisse lüpsma läheb. Kogu tööprotsessi juhivad arvutid. Lapsed vaatasid huviga piimaandjate käitumist, julgemad said paigi teha. Väikesi vasikaid näidati meile ka. Meile räägiti, et vasikad on kui väikesed beebid, keda söödetakse lutipudelist ja kaitstakse bakterite eest. Nii mõnigi vasikas pidas laste sõrmekesi lutipudeliks ja imes sõrmi suure hoolega. Lahkusime laudast meeleolukate „ammuude” saatel ning võtsime suuna edasi juba AHHAA Teaduskeskusesse, kus külastasime esmalt näitust „AHHAA, illusioonid”, mis tähendab, et kõik ei ole nii nagu esmapilgul tundub. Uurisime, kuidas on võimalik oma nägemismeelt ära petta, kolmemõõtmelist pilti peegelpildis joonistada, labürindis orienteeruda, mismoodi pildid üht või teistpidi vastandlikuks muutuvad, mil viisil saab vee tagurpidi jooksma panna ja interaktiivsele udukardinatele ise mustreid joonistada. Seejärel sai juba igaüks keskuses ise oma äranägemise järgi lustida ja kõiki teisi huvitavaid atraktsioone järele proovida. Oli väga tore ja vahva õppekäik, mis tegi õpilaste päeva huvitavamaks.
Tekst: õpetajad Ketlyn Päästel ja Signe Tennisson Fotod: Signe Tennisson
15.jaanuaril külastas 5.klass Peipsi järve elu tuba Kasepääl ja Kolkja vanausuliste muuseumi.
Kõigepealt suundusime uurima 4 m pikkuselt ja 1,4 m laiuselt kolmemõõtmeliselt maketilt suuremaid Peipsi äärseid asulaid, majutuskohti, muuseume ja vaatetorne. Saime selga proovida Peipsi kaluri riietust ning pildistada, kuidas sellega on võimalik välja näha. Samuti saime katsuda, kui palju kaalub Peipsist püütud raskeim kala. Kalaks osutus säga, kes kaalus 46 kg. Oli võimalik mängida erinevaid õppemänge ja lahendada mitmesuguseid mõistatusi Peipsi järve, taimestiku ja loomastiku kohta. Aeg möödus ruttu ning juba olimegi võtnud suuna Kolkja vanausuliste muuseumi.
Vanausulised põgenesid Venemaalt pärast 17.sajandil toimunud kirikulõhet Rootsi kuningriigi aladele Peipsi läänekaldal. Nad on säilitanud oma usu, kombed ja kultuuri tänaseni. Vanausulisi iseloomustab suur ühtekuuluvustunne, töökus ja traditsioonidest kinnipidamine.
Kõigest sellest jutustas meile giid Lilli Tarakanov. Suur tänu talle! Igaüks sai maitsta ka omalaadselt valmistatud suhkrut. See oli päeva kõige magusam osa!
