Skip to content

Category: Põnevad tunnid

Published on

12. detsembril sõitsid neljandad klassid Eestimaa südames asuvasse maakonda.

Esmalt külastasime Paide Vallimäel ordulinnuse torni rajatud interaktiivset Ajakeskust Wittenstein. Ajamasina rolli täitis lift, mis viis meid reisima läbi torni üheksa korruse ja kaheksa ajastu.

Erinevatel korrustel sai tutvuda muinas- ja orduaja, kuningate ja tsaaride aja, okupatsiooni- ja eesti aja ning taasiseseisvumisajaga. Avastamisrõõmu jagus kõigile. Ajastu giididega toimus mänguline rännak läbi Eestimaa ajaloo. Saime teada, kuidas muinasajal elutarkusi omandati ning keskajal osavaks saadi. Nägime, kuidas meie esivanemad kuningate ja tsaariajal jõule tähistasid. Kuulasime ka jutte jõulude keelustamisest. Kohtusime eriajastute tegelastega, proovisime ajastute maitseelamusi ja meisterdasime ise piparkooke. Ajarännaku lõpuks jõudsime 90-ndate retrodiskole koos jõuluvanaga. Ajakeskuses oli palju huvitavaid heli- ja valgusefekte, video- ja audioprogramme. (I. Laur) https://wittenstein.ee/joulumaa/

Meie Reis Järvamaale ei piirdunud vaid ühe koha külastusega, kuna olime juba kord Eestimaa südamesse tulnud, siis otsustasime teisegi külastuskoha valida ning seetõttu õnnestuski meil näha armsaid alpakasid Wile farmis. https://wile.ee/

Saime teada alpakade kohta, et nad on pärit Lõuna- Ameerikast Peruust ja nad on eriliselt pehme villaga loomad. Alpakad kasutavad heinamaal tualetti, see tähendab, et teevad oma häda ainult ühte kohta, et ei rikuks söögiheina ära.

Alpakad on uudishimulikud, nad tulevad meelsasti ligi uudistama, mis sa neile pakud, aga nunnutamist ja silitamist nad eriti ei talu, aga nunnumeeter oli päris kõrgel neisse sügavatesse silmadesse vaadates. Lastel oli küsimus, kas nad ka sülitavad ja selgus, et tõepoolest, kui alpaka on millegi tõttu erutunud, siis ta hakkab tatistama maost poolseeditud toitu ja see pole ilmselt eriti meeldiv, nii et loomi närvi ajada ei tasu.

Veel saime küpsetada piparkooke, esitada jõulusalme, mis videosse võeti ja meile kõigile vaatamiseks saadeti. Lisaks saime villatoas teadmisi selle kohta, kuidas alpakavillast lõng valmis saadakse. Villatoas oli võimalik ka lõnga ja meeneid kaasa osta ning igale lapsele kingiti mälestuseks 1 keraamiline alpakakujuline kuuseehe.

Pilte vaata lisaks https://lapsedjaopetaja.blogspot.com/

Tekst ja pildid õp K.Sarap

Published on

Neljapäeval, 3. oktoobril osalesid Alatskivi kooli 5. ja 8. klass Keskkonnaameti õppeprogrammis ,,Looduskaitse- mis see on?”. Kui kõik oma kapipõhjadest soojad sokid, sallid, kindad ja karupüksid üles olid leidnud, oli aeg bussi astuda ja Iisaku looduskeskuse poole teele asuda. 

Esimesena läksime me ranniku-äärsele maastikukaitsealale, kus tegime pooleteise kilomeetri pikkuse jalutuskäigu Valaste joa juurde. Nõrganärvilisi ja kõrgusekartjaid ootas seal ees hirmus, aga samas imeilus jalutuskäik kõrgest trepist üles, mille jooksul paljud oma telefoni galeriid uute piltidega täiendada otsustasid.

 Pärast kerget lõunapausi reisisime me koos Toila Oru parki, kus saime  nalja heita väga veidrate muhklike puude üle. Pargis oli veel uhke Oru lossi aed, mille peale jällegi paljud telefonide kaamerad imetlusega välja võtsid. Pargis saime me väga palju uut teada ka seal kunagi asunud lossi ajaloost.

Kui me lõpuks imeilusast pargist välja olime saanud, suundusime bussiga erinevaid Ida-Virumaal asuvaid järvi vaatama. Seal saime me õppetunni vee liigse tarbimise kohta, kui giid meile järvede ajaloost jutustas.

Oma õppekäigu lõpetasime me sealsamas, kust meie reisikene alanudki oli - Iisakus. Kuid seekord läksime me looduskeskuse asemel hoopis vaatetorni juurde, mille otsa kõik usinalt ronida otsustasid. Sealt avanes meile imekena vaade metsale ja põldudele, mis torni ümbritsesid.

Lõppkokkuvõttes meeldis kõigile see elamusterikas matk Ida-Virumaa kaunis looduses ja olen kindel, et koolitundide asemel eelistasime me kõik värske õhu käes natuke ringi tatsata.

Hella Hildegard Niitra 
8.klass