Vangile ei meeldi trellid …

7. märtsil käis 12. klass ühiskonnaõpetuse kursuse raames ekskursioonil Tartu vanglas. Ekskursioon täitis kahte eesmärki : tutvustas vangla kui struktuuri toimimist ja olemust ning näitas, millised karjäärivõimalused on vanglatöötajatel.
Ekskursioonijuhiks oli 2015. aasta Eesti parim vangivalvur Sirli Naha, kes asus Tartu Vanglasse tööle kohe pärast keskkooli lõpetamist. Ta on oma tööga siiani väga rahul olnud ja julgustas ka noori ametivalikul vanglat kui töökohta mitte välistama. Kohtasime muide vanglas kahte meie kooli vilistlast, kes ongi vanglasse tööle asunud.
Tartu vangla on kaasaegne 2000.aastal asustatud vanglakompleks, kus kinnipeetavatele on tagatud võimalikult inimväärne keskkond. Vangidel on head sportimistingimused, loomingulise eneseväljenduse võimalus huviringides (maalimine, muusikaga teglemine jms), olemas on raamatukogu, klassiruumid õppimiseks, neile on tagatud igakülgne ja kvaliteetne tasuta tervishoiuteenus, mille hulka kuulub ka hambaravi, vanglal on oma haiglakorpus. Ka vanglapood on olemas. Sirli Naha rääkis meile ühe eluaegse vangi unistusest : toodaks Eesti Vabariigi 100. sünniaastapäeva puhul poodi müügile jäätist.
Kuigi kinnipeetavatele on tagatud karistuse kandmiseks väga head tingimused, puudub neil siiski olulisim – vabadus. Kui vanglas hetkeks lähebki meelest, et tegemist on vanglaga, tuletavad selle kohe meelde akende ees olevad trellid. Trellide peamine eesmärk ongi vangile rõhutada- oled vang ja kannad karistust. Seetõttu on vanglas ainult üks hoone trellitamata akendeta, see on kirik. Jumala palge ees on kõik võrdsed ja vabad.
Kuigi vanglaskäik oli hariv ja meeldiv, jäi siiski hinge teatud annus masendust. Vangla on ikkagi vangla.
Tekst 12. klass